…ehk üks lugu sellest, mis on õige.
Paar aastat tagasi saatis üks sõber mulle lingi. Koos (ilmselt küll retoorilise) küsimusega, et mis sina Kalle sellest arvad – kas sellised ajad on meie diilidel põhinevas maailmas nüüd pöördumatult mööda saamas.
Tegin lingi lahti. Seal oli üks jäme Ameerika mees – jutlustaja ja jurist David Gibbs, kellest ma polnud enne mitte midagi kuulnud ja ta rääkis kõnepuldist rahvale järgmise loo.
Tema vanaisa Earl tegeles karjakasvatuse ja loomakaubandusega. Kord kutsus vanaisa ta enda juurde ja andis talle ümbriku, milles oli 20 000 dollarit ja käskis selle ühele farmerile viia. David ei saanud pihta. Vanaisa oli just ostnud selle farmeri karja oksjonilt, oksjon oli igati viisipäraselt läbi viidud, vanaisa oli teinud kõrgeima pakkumise ja tehing seega igati seaduslik. Miks peaks ta vabatahtlikult veel 20 000 dollarit peale maksma? Vanaisa selgitas, et küsimus ei ole ju seaduses. Tema ei tahaks, et keegi tema enda loomi nende tegelikust väärtusest palju odavamalt ostaks. Järelikult ei pea ta õigeks ka ise kellegi teise arvel niimoodi kasu lõigata. Inimestega tuleb käituda nii, nagu tahad, et nemad sinuga käituksid, eks ole.
Ja sõitiski David läbi Ohio talve ligi 500 kilomeetrit farmeri koju ja andis ümbriku üle. Kui farmeri naine raha nägi ja kuulis, miks see neile saadeti, puhkes ta nutma. Nii kõvasti nutma, et ninast hakkas verd jooksma.
Aastad möödusid ja vanaisa suri. Tema ärasaatmisele saabus nii palju inimesi, et matuseid tuli kolme päeva võrra edasi lükata. Kohale sõitsid tuhanded karjakasvatajad ja loomakaupmehed paljudest Ameerika osariikidest. David kuulas kaks ja pool päeva inimeste meenutusi oma vanaisast ning sai teada, et too 20 000 dollariga ümbrik polnud sugugi erand. Vanaisa oli korduvalt talitanud samamoodi, kui tundis, et mõni küll täiesti seaduslikult sõlmitud tehing polnud teise osapoole suhtes lihtsalt õiglane. Matustele tuli ka sellesama farmeri naine. Ta tundis Davidi ära, kallistas teda ja ütles, et poiss peaks püüdma olla oma vanaisa moodi.
Ehk ei ole siiski kõik need veel välja surnud, kes püüavad olla vana Earli moodi. Lootma ju peab.
Kui soovid kuulata ja vaadata, kuidas David Gibbs ise seda lugu rääkis, kliki siia.