„Mis sa sinna kirjutad? Et praadisid hommikuks kolm muna?“ küsis Kai. Minu kalli kaasa nimi on tegelikult Kaie, aga mina olen teada alati just Kaiks kutsunud.
See ei ole täpne tsitaat, aga midagi sellist ta ütles, kui ma tema käest küsisin, mis ta arvab sellest plaanist, et kui ma hakkaks õige blogi pidama.
Mul on selleks vähemasti kolm argumenti.
I
Viimaste aastate kingitus on olnud võimalus olla tavapärasest palju rohkem koos oma lastelastega. Mul on neid kokku kuus ja eriti huvitav on mul olnud väiksematega, kes ei ole veel jõudnud sellesse resigneerunud teismelise ikka, kus ollakse juba ise maailma kõige targemad. Kui iga vastus sünnitab omakorda uue küsimuse „Aga miks?“, siis võib vabalt selguda, et sääsed ei saa olla nahkhiirte seemned juba sellel lihtsal põhjusel, et sugugi mitte kõik nahkhiired ei joo verd. Jah, ma tean, et isased sääsed ka ei ime, aga ma ei tahtnud hetkel asja veel segasemaks ajada. Et ma olen isegi sellesse ikka jõudnud, kus küsimusi kipub olema rohkem kui vastuseid, siis on oht kinni joosta, sest peas on üks kahtluste pudru. Targemad inimesed on soovitanud sellistel puhkudel hakata asju kirja panema. Sõnastamine aitab ja süstematiseerib ja ma võin kinnitada, et see töötab. Vastuste leidmisega on muidugi keerulisem.
Ja nii ma olengi mõelnud, et see osa neist minu peas ringlevatest küsimustest, mis paljusid või meid kõiki puudutavad, võiksid olla avalikud.
II
Üks inimene ei saa kõigile meeldida. On ilmselt seda reeglit kinnitavaid erandeid – ma oletan, et näiteks Fred Jüssi oli üks nendest. Tõsi, kui sa pole loodusemees vaid poliitik ja keegi sind veel kordagi sõimanud pole, siis tekib kahtlus, kas sa üldse oled midagi teinud.
Kuid ma ei usu, et sõim erinevalt kriitikast teeb maailmast ja Eestist sealhulgas parema paiga, sest sõim ja kriitika ei ole sünonüümid.
Liiati ei ole sotsiaalmeedia kunagi minu stiihia olnud ning eriti viimastel aastatel tunnen ma ennast seal eriti ebamugavalt, sest kriitika asemel domineerib seal justnimelt sõim ja pole saladus, et algoritmid õhutavad seda veel takkagi. See on lihtsalt selline äri, kus tooteks oleme meie Sinuga ja ma pole kindel, kas ma ikka nii väga tahan olla lihtsalt kärbsepaberiks AI-ga vorbitud kaubanduslike teadaannete vahel.
III
Mis seal keerutada – et valimised on tulemas, siis kulub ära kanal, kus ma saan ära öelda mis südamel – kartmata et mu seisukohad räuskamise ja kasutatud muruniidukite vahele ära upuvad.