Saarlasena ei pea ma mõistlikuks, et naastrehvid lähiajal meie teedelt kaoksid. Eriti seni, kuni talvine teehooldus on korraldatud nii, nagu see praegu on. Eestis on riigiteedel neli talvist seisunditaset. Kõrgematel tasemetel 3+ ja 3 tuleb lume- ja libedustõrje teha vastavalt kahe ja nelja tunni jooksul. Teisel tasemel on aega kaheksa ja esimesel koguni kaksteist tundi. Need tähtajad kehtivad pärast lumesaju lõppu või libeduse tekkimist. Madalama hooldustasemega tee ei peagi olema lume- ja jäävaba.
Saaremaal on lisaks riigiteedele tuhandeid kilomeetreid kohalikke teid. Vallateedel alustatakse lumetõrjet, kui kohevat lund on 10 või sulalund 5 sentimeetrit. Erateedeni, millel vald lumetõrjet teeb, jõutakse koos avalike teedega või pärast neid. See on täiesti mõistetav töökorraldus. Kõiki teid ei saa ööpäev läbi puhtana hoida. Ja see kõik maksab ja mitte vähe. Aga ka talvehommikuti peab inimene ikkagi tööle, laps kooli ja haige arsti juurde jõudma. Saaremaal teeb asja veel palju keerulisemaks ilm, mis kõigub sageli nullkraadi ümber. Päeval sajab vihma, öösel külmetab ja hommikuks on teel kiilasjää. Just jääl aga on naastrehvidel selge eelis.
Põhjamaades pole naastrehvidest loobutud. Naastrehvid on lubatud Soomes, Rootsis, Norras ja isegi pehmema kliimaga Taanis. Suuremates linnades kasutatakse piiranguid ja tasusid, kuid arvestatakse ka piirkondlike erinevustega. Norras tehti 2025. aastal Oslos vaid 9% autosõitudest naastrehvidega, Tromsøs aga 82%. Norra põhjapoolsetes piirkondades on ka naastrehvide lubatud kasutusaeg pikem. Ühes riigis võivad tingimused olla sedavõrd erinevad ja Eesti ei ole erand – lamellid, mis Tallinnas ja Tartus on enamasti ok valik, võivad ülejäänud riigis su teele (loe-kraavi) jätta.
Ma ei arva sugugi, et kõik peaksid sõitma naastrehvidega. Tänapäevased lamellrehvid on head ning paljudele, eriti peamiselt linnas sõitvatele autojuhtidele täiesti piisavad. Aga seni, kuni meie talvedes vahelduvad sula ja külm ning väiksematel teedel võib jää ja kinnisõidetud lumi (mis on sisuliselt sama libe kui jää) püsida pikalt, peab autojuhil säilima võimalus valida sõidutingimustele sobivad rehvid, sest see on turvalise liiklemise, täpsemalt elu ja surma küsimus.