Kõigepealt tahan ma tänada meie uut presidenti kõne eest. Mitte selle kõne, mille ta presidendina pidas, vaid selle telefonikõne eest, mille ta tegi mulle siis, kui tülikas Laanet hammasrataste vahele kisti. Ma ei hakka siia kirja panema, millest me rääkisime, aga tahan veelkord tänada ja öelda, et sellest oli sellel keerulisel ajal palju abi. Aitäh Teile.
Olen ka oma kolleegidele Riigikogus öelnud, et minu arvates on Ülle üks Eesti targemaid naisi. (Kohe peale Kaiet).
Õiguskantslerina on Ülle pidanud seisma selle eest, et võim püsiks põhiseadusega seatud piirides. Presidendina on tal teine roll, kuid põhiseadus on ikka seesama. Ja poliitikud, kellele tuleb seda aeg-ajalt meelde tuletada, on samuti suuresti needsamad.
Soovin talle, et viie aasta pärast oleks ta endiselt seesama Ülle, keda olen tundnud üle kümne aasta. Et ta leiaks Kadrioru tegemiste kõrvalt aega ka iseenda ja oma lähedaste jaoks. Ja et tal säiliks huumorimeel. Seda läheb Eesti poliitikas kindlasti tarvis.