KALLE LAANET

Narva tulevik ei saa sõltuda piirijärjekorrast

Narva tööstusinkubaator

Venemaaga piiri sulgemise plaan on tekitanud Narvas mõistetavat ärevust. Sotsiaalmeedias räägitakse inimestest, kes jäävad ilma sissetulekust, ja peredest, kes ei pääse enam Venemaal elavaid sugulasi külastama. Lubage meelde tuletada, et Ukrainas on sadu tuhandeid peresid, kes ei saa enam kunagi oma lähedasi külastada. Mitte sellepärast, et piir on kinni, vaid sellepärast, et Venemaa on nende lähedased tapnud, kodud hävitanud ja pered mööda maailma laiali pillutanud.
Võõra inimese eest piirijärjekorras seismine võib küll leivaraha sisse tuua, kuid see ei ole töö, millele ühe linna majanduslikku tulevikku rajada. Taksojuhid, hotellipidajad ja toitlustajad teevad muidugi päris tööd, ent nende äri ei peaks sõltuma sellest, kui kaua inimesed Venemaa piiril sabatavad.
Eesti ei kavanda piiri sulgemist narvalaste kiusamiseks. See on loogiline ja pikalt edasi lükatud vastus agressorriigi tegevusele, sealhulgas järjekordsele sabotaažikatsele meie territooriumil. Selle põhjuse ja tagajärje võiksime endale selgeks teha.

Mis Narvast edasi saab? Pall on juba ammu ettevõtjate väravas ja ärksamad ka taovad seda niiet mättaid lendab.
Ida-Virumaal oli septembri lõpus registreeritud töötuse määr 9,1 protsenti, Eestis keskmiselt 5,3 protsenti. Piirkonnas on inimesi, kes vajavad tööd, ja aastakümnetega kujunenud tööstuskogemust, mida mujal Eestis tikutulega otsitakse.
Muidugi ei tähenda töötute armee seda, et igaüks võiks homme asuda juhtima tänapäevast tootmisliini. Vaja on väljaõpet, keeleoskust ja vahel ka täiesti uue ameti omandamist. Aga just siin peaksid ettevõtted ise aktiivsemad olema, mitte ootama, kuni riik neile sobiva töötaja valmis koolitab.

Et see on võimalik, näitavad juba tehtud investeeringud.
Narvas avati eelmisel aastal Kanada ettevõtte Neo Performance Materials magnetitehas, mis jõudis tänavu septembris seeriatootmiseni. Kohtla-Järvel on valminud metalliettevõtte Birger uus tehas, mis alustab tootmist järgmise aasta alguses, kavandatav palk jääb 2000–3000 euro vahele. Ettevõte müüb oma toodangut välisturgudele, mitte ei oota kliente piirisabast.
Need on kaks näidet, et Venemaa lähedus ei muuda ettevõtlust Ida-Virumaal võimatuks.
Narvas on oma tootmist järjekindlalt laiendanud ka veepuhastussüsteeme valmistav Aquaphor, mille 2022. aastal avatud uus tehas lisas senisele tootmisele 11 000 ruutmeetrit. Ettevõtte toodang jõuab kümnetesse riikidesse.

Aga OSKA värske uuring toob välja veel ühe tõsise probleemi: järgmise kümne aasta jooksul jõuab Ida-Virumaal pensioniikka iga kolmas praegune töötaja. Alla 35-aastaseid on sealsetest hõivatutest vaid 16 protsenti. Seega pole küsimus üksnes tänastele töötutele töö leidmises. Küsimus on selles, kas noortel on põhjust Narva jääda või sinna tagasi tulla.
Selleks on vaja korraliku palgaga töökohti.

Teed, ühendused, haridus, investeeringute soodustamine ja julgeolek ei teki iseenesest ja see on riigi vastutusel, aga riik tegutsebki juba ammu. Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi sajad miljonid eurod on läinud ja lähevad veel piirkondade majanduse ümberkujundamiseks. Aga raha eraldamine ei ole veel ettevõtlus ja toetuse saamine ei tähenda automaatselt edukat ettevõtet.
Agressorriik jääb teisele poole jõge ka siis, kui piir jälle avatakse. See on paratamatus, millega tuleb arvestada. Aga see ei tähenda, et Narva peaks jääma ootama, millal Venemaa taas normaalseks naabriks muutub. Seda päeva ei pruugi niipea tulla. Kui üldse.
Kriis sunnib tegema muudatusi, mida aina edasi lükatakse. Ka Narva jaoks võib piiri sulgemine olla selline tõuge. Ettevõtlus peab leidma uued võimalused ning just praegu on õige aeg investeerida, inimesi ümber õpetada ja uusi töökohti luua. Kriisist tuleb osata midagi uut ehitada.
Narva on Eesti linn. Kui tahame, et see oleks ka elujõuline ja arenev Eesti linn, tuleb tema tulevikku ehitada siinpool jõge.

Pildil on Narva Tööstusinkubaator, mis on rajatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel ning mida me 3. novembril väisasime Reformierakonna fraktsiooniga Ida- ja Lääne-Virumaale tehtud dessandi käigus. Magnetitehase kõrval asuv arendus loob ettevõtjatele uusi võimalusi oma tegevuse alustamiseks ja laiendamiseks ning aitab kaasa Ida-Virumaa majanduse arengule.