KALLE LAANET

Kas Saaremaa suudaks kriisi ajal ise hädavajalikku elektrit toota?

Kuressaare Elektrijaama mootor Glark

Saarte elektrivarustus on ka julgeoleku ja kriisivalmiduse küsimus. Lisaks mandriühenduste tugevdamisele tasub uurida, kuidas saaksime kasutada oma saarte ressursse, et tagada haiglate, veevärgi, side ja teiste elutähtsate teenuste toimimine ka pikaajalise elektrikatkestuse korral. Üks võimalus on toota elektrit põllumajanduses tekkivast biogaasist.

Kuressaare esimene elektrijaam alustas tööd 1912. aastal ja selle võimsus oli kaheksa kilovatti. Tänapäeval kuluks kogu toonase jaama jõud ära ühe korraliku elektrisauna kütmiseks või ühe elektriauto laadimiseks. Nüüdne Kuressaare Soojuse koostootmisjaam suudab elektrit toota 300 korda suurema võimsusega. Järgnenud aastakümnetel elektritootmist laiendati, kuid veel 1960. aastate alguses sõltus saar omaenda elektrijaamadest.
Murrang saabus 1964. aastal, mil Saaremaa ühendati merekaabliga mandri elektrivõrku. Hiiumaal toodeti elektrit Kärdla diiseljaamas, kuni 1974. aastal valmis Saaremaalt tulev merealune ühendus. Kärdla jaam jäi esialgu reservi ning selle tavapärane töö lõpetati. Mandriühendus võimaldas saarte elektrivarustust oluliselt parandada. Ühtlasi tekkis sõltuvus elektriliinidest ja merekaablitest. Seetõttu on oluline teada, millised võimalused jäävad meile pikaajalise ühendusrikke korral.

Saaremaa 2024. aasta energiastrateegia järgi tarbiti saarel 2023. aastal umbes 150 gigavatt-tundi elektrit. Kohalikud taastuvenergia tootjad andsid võrku ligi 66 gigavatt-tundi. Seda pole sugugi vähe, kuid tuule- ja päikeseelektri aastane toodang ei ütle veel, kui palju elektrit on võtta külmal, tuulevaiksel talveõhtul.

Mida teevad Gotland ja Bornholm?
Rootsi Gotland ühendati mandriga juba 1954. aastal. Kasutusele võeti maailma esimene kommertslik kõrgepinge alalisvoolu merekaabel. Praegu toetub Gotland mandriühendusele ja kohalikule taastuvenergiale, kuid arendatakse ka biogaasitootmist.
Visby lähedal asuv BroGasi jaam tootis 2023. aasta andmetel 27,6 gigavatt-tunni jagu biogaasi. Ligikaudu kaks kolmandikku sellest saadi sõnnikust. Suurem osa gaasist läks transpordikütuseks. See on oluline erinevus: toodeti gaasikütuse energiat, mitte samas koguses elektrit.
Taani Bornholmi saarel on kasutatud teistsugust lahendust. Sealne biogaasijaam on ühendatud nii elektrivõrgu kui ka kaugküttega. Kaks gaasimootorit annavad kokku ligi kolm megavatti elektrilist võimsust ning nende jääksoojus kasutatakse asulate kütmiseks.
Bornholmi kogemusest tasub õppida just seda, et biogaasijaam ei pea tootma ainult elektrit. Kui soojus samuti ära kasutatakse, paraneb kogu ettevõtmise majanduslik mõttekus.

Saaremaal pole vaja jalgratast leiutada
Jööris alustati sealägast biogaasi tootmist juba 2005. aastal. Kaheksa seafarmi lägast toodetud gaasiga töötas 350-kilovatine elektrigeneraator. Ettevõtmine näitas, et tehnoloogia töötab ka Saaremaa oludes, kuigi probleeme tekitasid gaasi väävlisisaldus ja erineva koostisega läga. Hiljem jaama töö lõppes.
Juunis käivitati Tahulas uus biogaasijaam, mis toodab põllumajandusjääkidest biometaani. Jaama 2025. aasta detailplaneering nägi ette ka elektri ja soojuse koostootmise. Toonastes arvutustes hinnati võimalikuks aastaseks toodanguks ligikaudu 10,5 gigavatt-tundi elektrit ja 12 gigavatt-tundi soojust.
Pane tähele, et need on planeeringus toodud arvud, mitte tänane tegevus, aga käivitunud jaama põhisuund on biometaani tootmine.

Ent suurusjärk on kõnekas. 10,5 gigavatt-tundi moodustaks ligikaudu seitse protsenti Saaremaa 2023. aasta elektritarbimisest.

Kuidas võiks saarte oma elektritootmine toimida?

Biogaasi saab toota veise- ja sealägast, tahkest sõnnikust, riknenud silost ning toiduainetööstuse jääkidest. Kinnistes mahutites tekkiv metaan puhastatakse vajalikul määral ja suunatakse gaasimootorisse, mis käitab elektrigeneraatorit. Mootorist üle jääv soojus läheb kütteks ning kääritusjääki saab kasutada väetisena. Saaremaal oleks mõistlik uurida eelkõige Tahula ja Sikassaare ümbruse võimalusi, sest seal on juba olemas gaasitootmine, taristu ja arvestatav soojusvajadus. See ei tähenda, et kogu toodetav biometaan tuleks elektriks muuta. Sama gaasi ei saa korraga müüa transpordikütuseks ja põletada elektrijaamas. Küll aga vääriks arvutamist, kas osa toodangust oleks võimalik salvestada ja kasutada elektri tootmiseks just vajaduse korral. Hiiumaal tuleks teha eraldi arvestus: kui palju on kogutavat läga ja muid sobivaid jääke, kui kaugele peab neid vedama ning kas Kärdla või Käina piirkonnas leidub piisavalt soojuse tarbijaid. Jaama suuruse peab määrama tegelik toorainekogus, mitte soov ehitada võimalikult võimas elektrijaam.
Nüüd varustuskindlusest. Tavaline võrku ühendatud biogaasigeneraator ei taga veel elektrit siis, kui merekaabel katkeb. Selleks peavad olema eraldi lahendatud jaama iseseisev käivitamine, kohaliku võrgu eraldamine ülejäänud elektrisüsteemist, sageduse hoidmine ja tähtsamate tarbijate elektriga varustamine. Selle juures võivad abiks olla akud. Üks või kaks megavatti ei hoiaks töös kogu Saaremaad. Küll aga võiks õigesti kavandatud kohalik tootmine anda pikaajalise katkestuse korral elektrit veevärgile, sidele, tervishoiule ja teistele hädavajalikele tarbijatele. Muidugi tuleb enne investeerimisotsuseid välja arvutada ka jaama ehitus- ja käitamiskulud, gaasi hind, soojuse kasutamise võimalused ning vajalikud tooraineveod. Pelgalt sellest, et läga on olemas, odavat elektrit veel ei sünni. Mandrikaablite tugevdamine ja kohalik elektritootmine täiendavad teineteist. Saaremaa ja Hiiumaa ei pea tingimata tootma kogu tarbitavat elektrit ise, kuid võimalus katta vähemalt hädavajalik tarbimine oma saare ressurssidest väärib tõsist tehnilist ja majanduslikku analüüsi.

Kriisivalmiduse seisukohalt on tähtis teada, millised elutähtsad teenused peavad katkestuse korral jätkama, kui palju need elektrit vajavad ning kuidas vajalik tootmine ja varutoide tagada. Biogaas võiks olla üks osa sellest lahendusest.

Meie eesmärk peab olema, et ka kõige tõsisema kriisi ajal jätkuks saartel elektrit seal, kus sellest sõltuvad inimeste elu, tervis ja turvalisus.

Pildi peal on Kuressaare Elektrijaama mootor Glark, foto Saaremaa Muuseumist