Ajakirjanik Tiina Kaukvere kirjutab Eesti Ekspressis suvaliste Martide ja Siljade räuskamisest Facebookis. Sellest, kuidas tasapisi sõprade pere- ja kassipiltide vahele ilmusid talle võõraste inimeste kommentaarid, milles soovitati ühel tema jaoks samuti võõral inimesel ennast ära tappa. Kaukvere andis nendest postitustest Facebookile teada ja sai sekunditega vastuse, et kõik on fine ja reeglitega kooskõlas.
Seilasime, teame. See oli üks peamisi põhjusi, miks ma selle lehe tegin, vaata ka siia: Öiendus
Kui Saarte Hääles kadus võimalus anonüümselt kommenteerida, lõppes päevapealt ka kommentaariumis süüdimatu joga ajamine, läbu, sildistamine ja sõim. Postimees tegi juba 2016. aastal kommenteerimise võimalikuks üksnes registreeritud kasutajatele. ERR läks toona isikutuvastuse teed, jättes siiski inimesele võimaluse esineda lugejate ees varjunimega. Toimetus teab, kes kirjutab. Olete te näinud ERR-is kommentaari, kus keegi käsib kellelgi ennast põlema panna? Ma ka ei ole.
Tõsi, sotsiaalmeedias paugutavad inimesed ka oma näoga ja oma nime alt. Minu pädevusest ei piisa nende kõikide motiivide kaalumiseks ja tõenäoliselt on neil siiski mingi eesmärk, mis sellisel viisil elementaarsegi lastetoa puudumisega hooplemist õigustab. Aga fakt on ka see, et ükski terve mõistusega (ja inimkonda usku säilitada sooviv inimene) oma nina Delfi kommentaariumisse ju juba aastaid ei pista.
Kunagi on vist juhtunud tõesti, et mõne ametniku valgustkartva teo päevavalgusesse tirimise lugu on alguse saanud just kommentaarist. Aga selleks, et nii juhtuks, peab keegi (loe: ajakirjanik) need kommentaarid läbi töötama ja ivad välja nokkima. Tänapäeval? Selle pasarahe seest? Lubatagu kahelda, isegi Ai keeraks kannapealt ringi ja võtaks kohe lõpparve.
Mujal on lehed proovinud eri viise. NYT näiteks avab kommentaarid ainult valitud lugude all ja vaatab need enne avaldamist üle. Leht ütleb päris otse, et kõigi lugude juures selleks inimesi ei jätku. Kaukvere kirjutab, et Facebooki ärile tuleb kasuks, kui vihane inimene kauem ekraani ees püsib. Delfi ärile tõenäoliselt samuti, muud õigustust ma rahva seas hellitavalt peldikuseinaks kutsutavas keskkonnas kommenteerimise reeglite nii lõdvana hoidmisel ei näe.
Mis kasu omanikud või osanikud saavad, on seega klaar. Aga kas tohib küsida – mis kasu lugeja sellest praegusel kujul saab? Ja kui pärast korra majja löömist jääks mõni klikk saamata, kas Delfi läheks pankrotti? Ei oska vastata, aga kindel on see, et ülemere Metat on ju pealegi turvalisem hurjutada.
Tiina Kaukvere tegi õigesti, et ta Metalt aru päris. Oleks aga väga huvitav lugeda, mida vastaksid samadele küsimustele tema enda leivaisad. Nendelt võiks ju vastuse saada isegi kiiremini kui Silicon Valleyst. Või siis mitte.