Anna Kallele nõu

Riigi juhtimise mõõdupuu ei ole vastuvõetud seaduste arv, vaid see, kas inimeste elu tegelikult paraneb. Olulisematel otsustel ja programmidel peavad olema nimelised vastutajad, tähtajad ja avalikult hinnatavad tulemused. Suure mõjuga seaduste toimimist tuleb paari aasta pärast kontrollida ning mittetoimivad sätted parandada või tühistada. Põhiseaduslikke piire tuleb austada sõltumata sellest, kes on võimul. Poliitik peab oskama tunnistada nii oma eksimusi kui ka täitmata lubadusi.

Riigiga suhtlemine ei tohiks eeldada juristi abi ega sama teabe korduvat esitamist. Seaduste juurde peavad käima arusaadavad selgitused ning inimestele ja ettevõtetele seatud nõuded tuleb üle vaadata: alles jäägu vajalik, mitte harjumuspärane. Andmevahetus ja tehisaru saavad kontrollida dokumentide olemasolu, tuvastada viivitusi ning valmistada ette rutiinseid menetlusi. Inimene peab nägema, kelle käes tema asi on, mis seisus see on ja millal otsus tuleb. Õigusi mõjutavad otsused vajavad selget vastutajat ja vajalikku inimkontrolli.

Kriminaal- ja kohtumenetlused ei tohi venida aastateks pelgalt töökorralduse tõttu. Lihtsamad ja selgete tõenditega juhtumid, näiteks joobes juhtimine, vajavad kiiremat menetlust, kuid süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust ei tohi nõrgendada. Menetluste venimise põhjused peavad olema nähtavad ning põhjendamatute viivituste eest tuleb vastutada. Pikka menetlust ei tohi muuta inimesele omaette karistuseks, eriti juhul, kui süüdimõistvat otsust ei järgne.

Prokuratuuri sõltumatus on õigusriigi eeldus, kuid sõltumatus ei tähenda kontrollimatust. Vaja on selgeid piire menetlusotsuste sõltumatuse ning asutuse juhtimise, seaduslikkuse ja aruandekohustuse järelevalve vahel. Õigeksmõistmise või menetluse lõpetamise järel tuleb analüüsida korduvaid menetlusvigu, avaldada süsteemseid järeldusi ja parandada töökorraldust. Kontroll ei tohi muutuda poliitiliseks sekkumiseks konkreetsetesse kriminaalasjadesse.

Eesti kaitsevõime vajab aastateks ette nähtavat rahastamist, konkreetsetel võimevajadustel põhinevaid hankeid ja tugevat NATO kohalolekut. Liitlastega tehtavad õppused, eelpaigutatud varustus ja tegelikult toimivad kaitseplaanid on tähtsamad kui üksnes poliitilised kinnitused. Ukraina toetamine kuulub Eesti enda julgeoleku juurde. Venemaa peab kandma vastutust tekitatud sõjakahjude eest ning külmutatud varade kasutamiseks tuleb leida rahvusvahelise õigusega kooskõlas lahendused.

Julgeolek ei piirdu sõjaväega. Inimesed peavad teadma, kus ohu korral varjuda, ning omavalitsustel peavad olema läbimõeldud kriisiplaanid. Idapiiri seire, hübriidohtudeks valmisolek, küberturvalisus ja kriitiliste teenuste taastamine vajavad ühiseid tegevuskavasid. Sama oluline on haiglate kriisivalmidus. Politsei ja abipolitseinike töökorraldus peab võimaldama kiiret, õiguspärast tegutsemist ning kogukondade kaasamist. Kriisi ajal peab riik suutma ka selgitada, mida ta teeb ja miks.

Eesti saared, rannik ja mereühendused vajavad terviklikku kaitset. Mereväe, seireasutuste ja teiste laevastike koostöö peab tagama selge ülevaate merel toimuvast ning ühise tegutsemise kriisis. Kaitsehanked peaksid arvestama lisaks hinnale ka hooldusvõime, tarnekindluse ja kodumaise oskusteabe säilimisega. Eesti laevaehituse ja kaitsetööstuse võimekust tuleb suuremates hangetes sisuliselt hinnata, sealhulgas võimalust ehitada või hooldada osa sõjalaevu Eestis.

Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal peab olema võimalik ettevõtet kasvatada, töökohti luua ja tootmist säilitada. Väiketootjate ja kohaliku toiduainetööstuse konkurentsivõimet mõjutavad energia, logistika, tööjõud ning juurdepääs turule. Väikeettevõtjatele tuleb muuta riigihangetes osalemine proportsionaalsete tingimuste ja sobivate hankeosade abil jõukohasemaks. Haridus peab toetama praktilisi tööoskusi, ettevõtete ja koolide koostööd ning noorte võimalust tööelu tundma õppida.

Nasva laevaehitus, merendusettevõtted, mereharidus ja Kõiguste teadustaristu annavad Saaremaale võimaluse kujuneda tugevaks merenduskeskuseks. Neid ei tule arendada eraldi projektidena: vaja on koostööd ettevõtete, teadlaste ja õppeasutuste vahel. Suured laeva- ja kaitsetööstuse projektid, sealhulgas EUROGUARDiga seotud võimalused, peaksid looma tööd ka kohalikele alltöövõtjatele. Olulised on inseneride ja oskustööliste järelkasv, praktikakohad ning rakendusuuringud.

Energiapoliitika peab korraga arvestama elektri tegelikku lõpphinda, varustuskindlust ja kõigi toetuste maksumust. Ühe hinnakomponendi ajutine vähendamine ei aita, kui kulu kandub mujale või suureneb sõltuvus ebakindlatest tarneahelatest ja -allikatest.